Ortodondi poole pöördutakse hammaste asendi ja hambumuse hindamiseks. Mõnikord on probleem hästi nähtav, näiteks puseriti hambad, kuid osa hambumushäireid ei pruugi peeglist märgata. Varajane kontroll aitab valida ravi jaoks sobiva aja.
Millal vajab laps ortodondi kontrolli?
Esimene ortodontiline kontroll võiks toimuda umbes 6–7-aastaselt. Selles vanuses on suus tavaliselt nii piima- kui jäävhambaid ning ortodont saab hinnata hammaste lõikumist, lõualuude kasvu ja hambumuse arengut. Kontroll ei tähenda automaatselt, et kohe alustatakse ravi. Sageli piisab arengu jälgimisest.
Varasem konsultatsioon on vajalik, kui vanem või hambaarst märkab selget probleemi. Densluxi ortodontia vastuvõtul hinnatakse iga lapse olukorda individuaalselt.
Märgid, mille puhul tasub ortodondiga nõu pidada
- hambad paiknevad tugevalt puseriti või neile ei näi olevat piisavalt ruumi;
- ülemised ja alumised hambad ei lähe õigesti kokku;
- alumised hambad asuvad ülemistest eespool;
- laps hingab sageli suu kaudu;
- piimahambad kaovad ebatavaliselt vara või hilja;
- lõualuu liigub sulgemisel küljele;
- esineb raskusi närimise, hammustamise või kõnega;
- laps imeb pikalt pöialt või kasutab lutti vanuses, mil see võib hambumust mõjutada.
Miks ei pea ootama kõigi jäävhammaste lõikumist?
Mõnda lõualuude kasvu ja hambumusega seotud probleemi saab kõige paremini mõjutada kasvuperioodil. Kui hinnang lükata liiga hiliseks, võib ravi muutuda keerulisemaks. Teisalt ei vaja iga kõrvalekalle varajast sekkumist. Ortodondi ülesanne ongi teha vahet olukordadel, mida tuleb ravida, ja nendel, mida saab turvaliselt jälgida.
Kas ka täiskasvanu võib ortodontilist ravi saada?
Jah. Ortodontilisel ravil ei ole kindlat vanuse ülempiiri. Täiskasvanud pöörduvad konsultatsioonile nii esteetilistel põhjustel kui ka siis, kui hambumus raskendab puhastamist, närimist või proteesimise planeerimist. Ravi eel peab suu olema võimalikult põletikuvaba ning hamba- ja igemehaigused kontrolli all.
Millised ravivõimalused on olemas?
Raviplaan sõltub diagnoosist. Kasutada saab eemaldatavaid aparaate, metall- või keraamilisi breketeid ning sobivatel juhtudel läbipaistvaid kapesid. Kõik meetodid ei sobi iga hambumusprobleemi jaoks, mistõttu tehakse valik pärast uuringuid ja patsiendi eesmärkide arutamist.
Mida esimesel konsultatsioonil oodata?
Ortodondile on oluline patsiendi kaebus, hammaste asend, hambumus ja näo-lõualuude areng. Vajadusel tehakse fotod, jäljendid või digitaalsed skaneeringud ning röntgenuuringud. Nende põhjal selgitatakse, kas ravi on vajalik, millal oleks sobiv alustada ja millised on võimalikud raviviisid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas sirged hambad tähendavad alati korras hambumust?
Ei. Hambad võivad näida sirged, kuid ülemise ja alumise hambakaare omavaheline suhe võib vajada hindamist.
Kas ortodondi juurde on vaja saatekirja?
Vastuvõtu tingimused võivad erineda. Kõige kindlam on küsida kliiniku registratuurist, kuidas konkreetsel juhul aega broneerida.
Kas breketid on ainus võimalus?
Ei. Ravi võib toimuda erinevate aparaatide või kapedega, kuid sobiv lahendus sõltub diagnoosist.
Kui otsite märksõnaga ortodont Tartu sobivat konsultatsiooni, võtke ühendust Densluxi registratuuriga.
